Kliendile

“Noor – Meister 2015″ parim restoraniteenindaja on selgunud!

6 – 7. märtsil, toimus Eesti Näituste Messikeskuses “Noor – Meister 2015″ kutsemeistrivõistlused, mille korraldas SA Innove. Võistlustel oli esindatud 25 erinevat kutseala ja nende seast selgitati välja parimatest parimad,nii ka restoraniteenindajate puhul.
Restoraniteenindaja võistlused kestsid läbi kahe päeva, millest esimesel tuli võistlejatel lahendada teooriatest, tunda erinevaid restoranitöös kasutatavaid töövahendeid, voltida aja peale salvrätikuid ja valada täpsuse peale veini. Esimese päeva viimase võistlusülesandena serveeriti inglise traditsioonilist kellaviieteed. Teine päev oli täielikult piduliku fine dining teeninduse jaoks. Võistlejatel tuli serveerida pidulik lõunasöök kahele külalisele. Proovile pandi suhtlemisoskused, teenindusalased teadmised ja ka tehnilised serveerimisoskused. Võistlus oli küllaltki tasavägine, näha oli, et võistlejad olid hästi kodutööd teinud.

Esimese koha saavutas Pärnumaa Kutsehariduskeskusest Erik Tammeleht, kes oma tasakaalukuse, positiivsuse ja heade suhtlemisoskustega silma paistis. Teise koha saavutas Tallinna Teeninduskooli õpilane Kertu – Liina Mahla ja kolmanda Haapsalu Kutsehariduskeskusest Kätlin Niinepuu.

“Võistlus oli hästi kordineeritud ja kõik sujus hästi. Poleks uskusnud,et kaasvõistlejad vabariiklikel võistlustel on nii heasüdamlikud ja sõbralikud, me kõik saime omavahel väga hästi läbi.”

“Antud võistlusel osalemine andis tohutu kogemuse, sest võistlusel peab tulema välja oma tavalisest keskkonnast ja kohanema uute inimeste ja situatsioonidega. Selline enese proovilepanek  annab enda kohta väga palju teada. See kes võistluse võidab, seda ei saa kunagi ette ennustada ning sellepärast tulebki anda endast alati maksimum. Võit tuli minu jaoks täiesti ootamatult ja sellega kaasnevad emotsioonid olid ülevad. Usun, et võidu tõi rahulikkus, meeldiv suhtumine ja enesekindlus. Iga teenindaja ülesanne on kliendile positiivse kogemuse jätmine ja usun, et sain sellega hakkama.”

“Kuna ise töötan hetkel kokana, siis tänu sellele võistlusele hakkan järjest rohkem ja rohkem piiluma teeninduse poole. Sooviksin kindlasti arendada oma teadmisi ja suurendada kogemuste pagasit teeninduse valdkonnas. Järgmiseks eesmärgiks sean endale EuroSkillsil osalemise, mis toimub 2016 aasta lõpus Rootsis Gothenburgis.”

Erik Tammeleht, Pärnumaa Kutsehariduskeskus

Tekst: waiterskills.com

Posted in Valdkonna uudised | Leave a comment

Eesti parimad baarmenid on Kristo Tomingas ja Georgi Voomets!

Kolmapäeval,11. märtsil restoranis Dvigatel toimunud XXI Eesti Baarmenite Meistrivõistlustel võitis peavõidu Butterfly Lounge omanik ja baarmen Kristo Tomingas ning Viru Valge Flair showkategoorias tunnistati parimaks ööklubi Hollywood baarmen Georgi Voomets, kes sõidavad oktoobris Eestit esindama Baarmenite Maailmameistrivõistlustele Sofiasse, Bulgaarias.

Klassikavoorus saavutas teise koha kolmekordne maailmameister Krista Meri Olympic Casino´st, väärikale kolmandale kohale tuli Venus Club baaridaam Hirja Niit. Showvoorus saavutas teise koha ööklubi Amigo baarmen Raul Rosse, kolmanda koha vääriline oli ööklubi Vabank baarmen Taavi Meier.

Võistlusest võtsid osa 28 Eesti tipp-baarmenit ja mitmed rahvusvaheliste baarmenite võistluste võitjat. Eesti parima baarmeni väljaselgitamiseks hinnati võistlejate erialaseid teadmisi ja oskuseid vahuveini serveerimisel ja after-dinner kokteili valmistamisel ning esitlemisel. Kuus finaali jõudnut said oma oskuseid proovile panna nn. blackbox voorus, kus piiratud aja jooksul tuli kohapeal teada saadud komponentidest luua uus kokteiliretsept, kokteil valmistada, kaunistada ja seda žüriile inglise keeles esitleda.

Viru Valge Flair´is osalevatel showbaarmenitel oli vaba kategooria, kohustusliku osana pidid nad kasutama Eesti Baarmenite Assotsiatsiooni (EBA) peasponsori Liviko tootevalikusse kuuluvat Viru Valge viina.

Žürii koosnes parimatest sommeljeedest ja kokkadest ning kokteilimaailma asjatundjatest.  Väliskülalistest olid kokteile hindamas Läti Baarmenite Assotsiatsioonist Andris Noreikis ning Soome Baarmenite Assotsiatsiooni president Jarkko Salonen, kes samuti tõid esile meie kokteilimeistrite loomingu suurepärast taset nii maitsete tasakaalustamisel kui kaunistuste valmistamisel.

Nüüdseks 3-kordseks Eesti meistriks saanud Kristo sõnas, et võidu tõi eelkõige igapäevane koostöö Butterfly teiste suurepäraste baarmenitega. Eriliselt abiks oli samuti varasemalt tiitlivõistlustelt karikaid noppinud baarmen ja sõber Heinar Õispuu. „Mul on loomulikult võidu üle väga väga hea meel ja rõõmuga valmistan Butterflys edaspidi oma võidujooki kõigile soovijatele!“ lisas vastne meister.

Pika võistluspäeva keskele tõi meelelahutuslikku vaheldust uute kevad-suviste kleitide kollektsiooniga Eesti moelooja Margit Salk. Värskeid moetrende tutvustasid teiste seas ka Eesti parima baarmeni tiitlile pürgivad baaridaamid, kes moelavalt otse võistlustulle astusid.

Meistrivõistlusi toetasid: Liviko AS, Pernod Ricard Estonia OÜ, Prike AS, Tridens AS, Altia AS,  SPI Distribution OÜ, Gemoss OÜ, Giffard, Cido, Olympic Casino, Farwelli Kaubanduse OÜ, restoran Dvigatel.

Eesti Baarmenite Meistrivõistlusi korraldab Eesti Baarmenite Assotsiatsioon (EBA), kuhu kuulub ligi 140 baarmeni ja baaridaami. EBA loodi 1994. aastal ning on alates 1999. aastast Rahvusvahelise Baarmenite Assotsiatsiooni (IBA) täisliige. Baarmenite Maailmameistrivõistlust korraldab Rahvusvaheline Baarmenite Assotsiatsioon IBA (International Bartenders Association).
Kristo Tomingas´e võidukokteil:
Cloudy Sunset
Bombay Sapphire Dry Gin 2 cl
Frangelico 2 cl
Benedictine DOM 1 cl
Amaretto Di Saronno 1 bl
De Kuyper Bitter Orange 2 tilka
Meie Mari murakamoos 2 bl
 
KAUNISTUS:
paprika, greip
 
Eesti Meistrivõistluste tulemused:
I koht: Kristo Tomingas – Butterfly Lounge
II koht: Krista Meri – Olympic Casino
III koht: Hirja Niit – Venus Club
 
Viru Valge Flair tulemused:
I koht: Georgi Voomets – Hollywood
II koht: Raul Rosse – Amigo
III koht: Taavi Meier – Vabank
 
Eriauhinnad:
Parim vahuveini valaja – Taavi Meier
Parim after dinner kokteil – Hirja Niit
Parim noor (kuni 27.a) – Brita Kikas
Parim tehnika – Kristo Tomingas
Parim blackbox – Hirja Niit
Parim debüüt – Heleri Teder
Publiku lemmik – Liisi Tobre

Posted in Valdkonna uudised | Leave a comment

Eestirestoranid.ee toetab “Noor Meister 2015″

Eestirestoranid.ee toetab “Noor Meister 2015″ restoraniteenindaja kutsemeistrivõistlusi. Täna lõppev võistlus on mõeldud noortele (sünniaasta 1990.a. või hilisem), kes õpivad vastavat eriala kutseõppeasutuses. Võistluse eesmärk on arendada ning edasi viia kelneri ja ettekandja eriala, näidata oma kutseoskusi, pakkuda huvitavat võistluskogemust. Soovime kõigile edu!

Posted in Uudised | Leave a comment

Eesti restoranide TOP 50 aastal 2014

Foto: Eesti Maitsed

50 Eesti parimat restorani 2014

29-ndal oktoobril 2014 kuulutati Tallink Spa&Conference hotellis taaskord välja Eesti 50 parimat söögikohta. Neli kõige kõrgema koha saanud restorani – Alexander, Horisont, Noa Peakoka Saal ning Tchaikovsky hinnati söögi poolest võrdseteks. Lõplikult panid kaalukausid paika jookide, teeninduse ja miljöö eest antud punktid.

2014 parim restoran on Noa Peakoka Saal, sellele järgnesid: Alexander, Horisont, Tchaikovsky ja Põhjaka. Varasematel aastatel on nimekirjas kõrgeima koha võtnud restoran Ö (kokku kahel korral) ning Alexander (kokku neljal korral). Edetabelist leiab sel aastal kokku 12 uut söögikohta.

Lisaks on rõõm tõdeda, et TOP 50 nimekirja jõudvate restoranide asukohad Eesti kaardil piiritlevad üha suuremaid vahemaid. Tänaseks on söögikohtade paremikku oma panuse andnud ka Haapsalu, Viljandi ja Raplamaa.

Eesti parimad söögikohad seati paremusjärjestusse juba seitsmendat aastat. Hindajateks on 30 toidukirjutajast koosnev žürii, kellest 12 on Eestist ja 18 välismaalt. Hindamine toimub Rootsi restoranigiidi White Guide poolt väljatöötatud saja-punkti-hindamissüsteemis, kus söögikoht võib saada toidu eest maksimaalselt 40 punkti, joogi eest 20, teeninduse eest 25 ja miljöö eest 15 punkti.

Edetabel:

Logo: Eesti Maitsed

1. NOA peakoka saal
2. Alexander
3. Horisont
4. Tchaikovsky
5. Põhjaka
6. Ö
7. OKO
8. Moon
9. Ribe
10. Leib Resto & Aed
11. Cru
12. MEKK
13. Salt
14. Kolm Sibulat
15. Tammuri
16. Chedi
17. Villa Mary
18. Fellin
19. Gianni
20. NOA
21. Diip
22. Aed
23. Neh
24. Bocca Pescheria
25. Bocca
26. Ööbiku Gastronoomiatalu
27. Antonius
28. Dominic
29. Polpo
30. Sfäär
31. Wicca
32. Cafe Lyon
33. La Bottega
34. Mr Jakob
35. Kaheksa Jalga
36. Hapsal Dietrich
37. Platz
38. Nero
39. Kuninga
40. Ruhe
41. Meat Market
42. Sesoon
43. Lucca
44. Lusikas
45. Truffe
46. Supelsaksad
47. GMP Pühajärve
48. MerMer
49. Neikid
50. La Dolce Vita
Nevskij
Till ja Kummel

 

Restorane Nevskij ja Till ja Kummel ei hinnatud oluliste muutuste tõttu kahe hindamisperioodi vahel.

Posted in Eestirestoranid.ee, Restoranide TOP 50, Uudised | Leave a comment

Lastega restorani

Kogu perega restorani külastades lisandub toidukoha valiku tegemiseks paratamatult üks lisakriteerium: et restoran oleks lapsesõbralik. Siinkohal teemegi väikese ülevaate kohtadest, kus ka lastele küllaga põnevust jagub.

Continue reading

Posted in Teejuhid | 1 Comment

Hilisõhtused palad

Aeg-ajalt tuleb ette, et tööpäev venib väga pikaks või ka laupäeva tuleb ära mahutada nii palju tegemisi, et õhtusöök lükkub aina edasi. . . kuni ühel hetkel avastad, et restoranid on oma köögipersonali juba õhtule saatnud.

Õnneks leidub siiski väsimatuid kokkasid, kes mõnel pool lausa varajaste hommikutundideni oma pliidirauad kuumas hoiavad. . .

Clayhills Gastropubi - pakub nii à la carte menüüd omanäolise pearoogade valikuga kui baarimenüüd, mis sisaldab mõnusat valikut tapa´sid. Sobiv koht nautimaks suuremat õhtusööki koos sõpradega või lihtsalt baaris veini/õlle kõrvale midagi maitsvat näksida. Köök avatud: R-L kuni 01.00

Cubanita Live Cafe – rütm elab seal ja samuti elavad seal tulised kuubapärased hõrgutised. Kirglike ladinarütmide saatel ennastunustavalt tantsu vihtudes läheb kindasti kõigil kõht tühjaks, kuid kinnitame, et muretseda ei ole vaja: sama väsimatud kui olete teie tantsuplatsil, on Cubanita kokad köögis! Köök avatud: K-L kuni 01.00

Butterfly Lounge - olles eelkõige tuntud oma esindusliku ja tipptasemel kokteilivaliku poolest, pakub Butterfly oma hilisõhtustele külalistele ka kehakinnitust. Meile jäi silma ahvatlev eelroogade valik, kuid ka suurema kõhutäie ihalejad ning klassikaliste magustoitude austajad ei pea pettuma. Köök avatud: K-N kuni 01.00 ning R-L kuni 02.00

Jazz Club Clazz – lisaks jazz-muusika armastajatele pakub Clazz kindlasti elamusi ka hea toidu nautijatele. Suurema seltskonnaga (alates 8 inimest) õhtut veetes soovitame sündmuste käigu lihtsustamiseks tutvuda grupimenüüdega, mille juurde saab valida ka spetsiaalse joogipaketi. Grupimenüüd saab ette tellida siiski vaid kuni 23.00-ni. Köök avatud: T-N kuni 02.00, R-L kuni 03.00

Deja-Vu – sel ajal kui mõned eeskujulikumad kodanikud endale juba hommikusöögiks mune praevad, saavad ennast kauemaks linnapeale unustanud veel nautida cesari salatit tiigerkrevettidega, grillitud jaanalinnuliha või mõnda muud hõrgutavat pala Deja Vu köögist. Meie poolt auväärne kõige väsimatuma söögikoha tiitel! Köök avatud: K-L kuni 05.30!

Posted in Teejuhid | Leave a comment

Päevapakkumiste teejuht

Kui erilise sündmuse tähistamiseks restorani valimine võib olla meelierutavaks sissejuhatuseks kogu restoranielamusele, siis igapäevane lõunasöögikoha üle pea murdmine meist enamikule päris nii ahvatlev ei tundu.

Sellest tõdemusest inspireerituna otsustasime EestriRestoranid.ee kasutajatele natuke appi tulla ja koostada väike ülevaade erinevatest Tallinna päevapakkumistest.

Continue reading

Posted in Teejuhid, Uudised | Leave a comment

Veinikool – Cabernet Sauvignon

Cabernet Sauvignon on kõige tuntum punane viinamari maailmas, mille kodupaigaks on Bordeaux ja mida kasvatatakse väga paljudes regioonides üle kogu maailma. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse cabernet’le tihti Merlot’d või mõnda muud pehmemamaitselist viinamarjasorti.

Tema aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu, rohelise paprika, mündi, lagritsa ja mõnikord ka tubaka, vürtside ning šokolaadi lõhna. See, missugune nendest komponentidest prevaleerib, sõltub regioonist, tehnoloogiast ja veini küpsusest. Külmas kliimas kasvanud Cabernet Sauvignon annab enamasti õhukese ja terava veini, mille aroomis domineerivad nn rohelised lõhnad (so mitmesugused taimse päritoluga lõhnad). Soojemates regioonides valminud cabernet on tavaliselt täidlasem ja rikkalikum ning roheliste lõhnade asemel domineerivad mustsõstar, šokolaad ja, eriti Austraalias, münt ning lagrits. Tehnoloogiliselt mõjutab cabernet-veini olemust enim laagerdamine: kas ja missugust tammevaati on kasutatud. Ameerika tamm annab teatavasti vaniljest teravust, prantsuse oma aga mõõdukat, seedripuist pehmust. Ida-Euroopa cabernet’d on tihti ploomised ja džemmised, mis tõenäoliselt tuleneb osaliselt kergelt söestunud tammelaastu kasutamisest veinide “vääristamisel”.

Cabernet Sauvignoni ajaloost räägitakse erinevaid lugusid ja teda seostatakse isegi 1. sajandi Rooma riigi kolonisaatoritega. Enamasti peetakse Cabernet Sauvignon’i siiski suhteliselt nooreks sordiks ja geeniuurijate väitel on tema algupära kahe vana viinamarjasordi kombinatsioon: Cabernet Franc ja Sauvignon Blanc. Kindlad andmed Cabernet Sauvignon’ist pärineva 17. sajandi Bordeaux’st, kuid tema võidukäik algas alles 18. sajandi lõpus. Kuigi Bordeaux on Cabernet Sauvignon’i kodu, ei valmistata siin 100% cabernet-veini, vaid alati lisatakse Merlot’d ja Cabernet Franc’i ning vähesel määral mõnede tootjate poolt Malbec’i ja Petit Verdot’d. Medoc’is, kus Cabernet Sauvignon on eriti soositud võib tema osakaal veinides ulatuda 80%, Pomerolis ja Saint Emilionis aga kõigest 10–20%, kusjuures terve rida kuulsaid veinimõisaid ei kasvata Cabernet Sauvignon’i üleüldse.

Cabernet Sauvignon’i mari on suhteliselt väike ja paksu tumeda kestaga, mille tõttu ta on hallitusseente suhtes vastupidavam kui paljud teised sordid. Väikesest mõõdust tingituna on kestade osakaal mehu suhtes suur – 1/12 (Semillonil 1/25) ja et kestadest saab vein värvi ja parkained, ongi põhjus, miks cabernet-veinid on tumedad ja pargised. Sel põhjusel toodavad paljudki veinivalmistajad cabernet-veine Bordeaux eeskujul segudena: Austraalias lisatakse Shiraz’i, Tšiilis Merlot’d, Itaalias Sangioveset, Hispaanias Tempranillot (tavaliselt küll vastupidi). Kuivõrd Cabernet Sauvignon valmib hilja, on tema kasutamine jahedates regioonides raskendatud, sest ta hakkab kasvatama suures koguses lehti, mis varjavad päikest. Selle vastu on moodne agronoomia leidnud rohu ja viinamarjaistikute kasvu reguleerimiseks on välja töötatud spetsiaalne võra kujundamise tehnika – canopy management.

Kuulsad cabernet‘d

Erinevalt paljudest teistest viinamarjasortidest, ei saa me Cabernet Sauvignon’i puhul välja tuua tuntud ja hinnalist 100% sordiveini. Samas võib öelda, et enamuses kõige hinnalisemas veinides on Cabernet Sauvignon osaline: Itaalias Sassicaia, Solaia jt nn Super-Tuscany’d, Hispaanias Vega Sicilia, Torrese tippveinid, Californias Opus One jt, Austraalias Penfoldsi BIN 707.

Oma kodupaigas Bordeaux’s on tippmõisate hulgas kõige cabernet-sõbralikumad Chateau Latour ja Chateau Mouton Rothschild, kus Cabernet Sauvignon’i osakaal on veinides vastavalt 80% ja 85%. Teistest 1. Cru mõisatest on Lafite’il 70%, Margaux’l 75% ja Haut-Brionil 55% Cabernet Sauvignon’i. Kuulsuste kõrval ei saa muidugi mainimata jätta tavalisi cabernet-veine ja selles osas on Lõuna-Prantsusmaa esirinnas, eriti Languedoc’i piirkond. Praegusel ajal kõige tarbijasõbralikumad cabernet’d tulevad ikkagi Lõuna-Ameerikast, kus nii Tšiili kui Argentiina veinimeistrid valmistavad väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega veine. California cabernet’d võivad olla vägagi head, kuid mitte nii soodsad.

Cabernet Sauvignon ja toit

Kuna cabernet-vein võib olla vägagi erinev, sõltuvalt piirkonnast ja tehnoloogiast, siis ei saa anda universaalretsepti tema kasutamise kohta. Klassikaline Bordeaux’ tüüpi segu-cabernet on üldise arvamuse kohaselt välja kujunenud kui ideaalne lambalihavein. Igasugune hea cabernet, olgu siis puhas või segu, sobib alati nii looma- kui lambalihaga, mis ei ole täisküps, st osaliselt on lihas olev valk veel kalgendumata, mistõttu cabernet’le iseloomulik rikkalik parkaine maheneb ning tulemuseks on maitsete süntees – saame uue kvaliteedi.

Väga laialt on levinud arvamus, et juustudega sobivad punased veinid, sealhulgas Cabernet Sauvignon’i viinamarjadest. See on sügavalt ekslik, sest nii juustuvalmistajate kui veiniekspertide arvates sobivad punaveinid ideaalselt vaid teatava osa kõvade juustudega ja kaua laagerdunud (loe: eriti hullult haisevate) valgehallitusjuustudega. Eriti masendav on lugeda paljude punaveinide tagaetiketil kirjas olevaid soovitusi: sobib looma-, sea-, uluki- ja linnulihaga ning juustudega. Lihtsam oleks siis märkida, et sobib kõigega, va kalatoidud. Kuulus veinikirjanik Oz Clarke soovitab punaveiniga üle valada maasikad ja riputada peale veidi jahvatatud musta pipart. Cabernet Sauvignon peaks selleks sobima küll.

Artikkel on vahendatud ajakirjast KÖÖK, tekst: August Alop.

Posted in Veinikool | Leave a comment

Tempranillo – Hispaania punaveinide uhkus

Temprano tähendab hispaania keeles varajast ja praeguseks on sellest lähtuv nimekuju Tempranillo kõige levinum. Samas on sellel marjal, nagu heal lapsel ikka, rohkesti erinevaid nimesid.

Tempranillo õigustab oma nime, sest kuigi see mari alustab kevadel võrsete ajamist normaalsel ajal, valmib ta näiteks teisest olulisest Hispaanias kasvatatavast marjast – Garnacha – keskmiselt kaks nädalat varem. See võimaldab Tempranillot kasvatada kõrgemal mägede nõlvadel asuvates aedades.

Hea baaslisand veinidele

Kuigi Tempranillo on suurte Rioja veinide põhikomponent, on ainult tema enda baasil tehtud veinid suhteliselt nõrga aroomiga, millel puudub tugev spetsiifiline iseloom, nagu on seda Syrah’l või Cabernet Sauvignon’il. Loomulikult on ka erandeid, kuid enamasti püütakse Tempranillo seda puudust korvata teiste sortide lisamisega. Riojas on nendeks Garnacha, Mazuelo (Carignan), Graciano ja Viura (valge sort). Viimastel aastatel on nn eksperimendi korras lubatud ka Cabernet Sauvignon’i lisamine, kuid esialgu ei ole see veel seadustatud. Kuivõrd Riojas kasutatakse veinide laagerdamisel peamiselt ameerika tammest vaate, laagerdusajad on seejuures pikad, ongi tihti veini aroomis kõige enam tamme teravat vaniljesust ja suhteliselt vähe marjaaroome. Kui tammega ei ole liialdatud, võib Tempranillo-veinis leida maasika, naha ja pipra ning teiste vürtside aroome.

Soojemate alade kergem loomus

Penedesis ja mujal Kataloonias segatakse Tempranillo’ga Monastrell’i (mis iseenesest annab kergemat ja heledamat veini), aga ka Garnacha’t ja Cabernet Sauvignon’i. Siin kutsutakse Tempranillo’t oma nimega – Ull de Llebre –, kuid viimastel aastatel on kohalikud tootjad veinide etikettidel hakanud enam kasutama Tempranillo nime.
Valdepenases kutsutakse sama marja Cencibel’iks ja mõnikord kohtab seda nime ka veini etiketil. Üldiselt on veinid sellest regioonist kergemad ja seda osaliselt sealsele traditsioonile lisada veinidele valgeid sorte. Veel kergemad on La Mancha veinid. Nende veinide peamine eelis on mõõdukas hind.

Karmima kliima jõulisem mari

Parimad veinid Tempranillost valmistatakse Ribera del Dueros, kust on pärit üks hinnalisemaid Hispaania veine – Vega Sicilia. Tema puhul on küll kasutatud “abi” Bordeaux’st: Cabernet Sauvignon jt. Ka siinmail on Tempranillo’l oma nimi – Tinto Fino. Vega Sicilia toodab ka 100% Tempranillo’t, mida kutsutakse Alion’iks. Ribera del Duero ning vähem tuntud naaberpiirkonnad Toro ja Cigales toodavad eriti tumedat ja jõulist Tempranillot. Põhjuseks on erilised klimaatilised tingimused: suvel võib päevase ja öise temperatuuri vahe olla kuni 35 kraadi. See sunnib Tempranillot kasvatama paksu ja tihket marjakesta, mis teatavasti ongi punase veini värvi allikaks. Ka on eelnimetatud piirkondade veinitootjad veendunud, et nende viinamari pole Tempranillo – Toros nimetatakse  teda Tinta de Toro’ks, Cigaleses ja Ribera del Dueros on lausa kaks nime, lisaks Tinto Fino’le veel Tinto del Pais.
Teistest Hispaania osadest tuleks selle marjasordi puhul oluliseks pidada Utiel-Requenati, Navarrat ja Somontanot. Eriti head kvaliteeti näitavad viimati nimetatud piirkonna tootjad eesotsas Enatega.

Kodus kuulsaim

Tempranillo ei oma väljaspool emamaad samasugust populaarsust kui Cabernet või Merlot ja seepärast võib teiste oluliste piirkondadena lisaks Hispaaniale nimetada ainult Portugali ja Argentinat. Portugalis, jällegi uue nimega – Tinta Roriz –, on Tempranillo kasutusel portveini valmistamisel. Daos tehakse temast ka kuivi veine ja jällegi uue nime all: Tinta Aragonez. Uues Maailmas on Tempranillo tugevaim kants Argentinas, eriti Mendoza piirkonnas, kus temast valmistatakse suhteliselt lihtsaid igapäevaveine. Argentiinlased nimetavad sorti tavaliselt Tempranilla ja viimaste aastate tendents on, et see mari peab teed andma teistele sortidele (Cabernet Sauvignon, Merlot, Malbec jt). Ka Kalifornias on vähesel määral Tempranillo’t, mida nad kutsuvad Valdepenaseks, aga selle tähtsus nii koguse kui kvaliteedi osas on marginaalne.

Toit ja Tempranillo

•    Tempranillo-veinid on täidluselt ja tugevuselt cabernet sauvignon‘i ja pinot noir’ vahepeal, st enamasti keskmise täidlusega ja parkainesisaldusega. Sellest lähtudes sobib see vein üsna paljude liharoogadega, eriti küpse lamba-, looma- ja sealihaga (poolküps liha teatavasti nõuab pargist veini). Samas tuleb möönda, et see kehtib n-ö keskmise tempranillo kohta, millisteks võib lugeda Rioja ja Navarra veine.
•    La Mancha ja Valdepenase kerged veinid sobivad pigem kana- ja kalkunilihaga.
•    Tugevad Ribera del Duero veinid lähevad kokku uluki- ja loomalihaga.
•    Suhteliselt universaalsed on tempranillo-veinid ka juustudega, eriti siis, kui valida eri tugevusega veine. Portugallased peavad Tinta Roriz’t väga sobivaks sealiharoogade kaaslaseks.

Kommenteeri ja jaga ka oma kogemusi selle veinisordiga!

Artikkel on vahendatud ajakirjast KÖÖK, tekst: August Alop.

Posted in Veinikool | Leave a comment

Eesti restoranide TOP 50

Eesti restoranide TOP 50 aastal 2014

 

Continue reading

Posted in Restoranide TOP 50, Uudised | Leave a comment